Mis Sibulatee tegelikult on
Sibulatee on turundusnimi Peipsi järve läänekaldal reas asuvatele küladele – Peipsi on Euroopa suuruselt viies järv ja veepiir Venemaaga. Siinsed inimesed on vene vanausulised, kes põgenesid 1660. aastate reformide eest, ja nad on sellest ajast peale kasvatanud sibulat ning suitsutanud kala kahe kilomeetri laiusel liivasel kaldaribal. Külad on ühe tänava sügavused ja mitu kilomeetrit pikad: Varnja, Kolkja, Kasepää, Nina, Kallaste, Raja, Mustvee – üksteise otsa laotud nagu üksainus asula.
See loeb end nagu autoretk, sest seda ta ka on – maantee 43 ja rannateed kulgevad veega paralleelselt –, aga mõte pole maastikus kihutamises. Mõte on peatuda majade juures, kus räästa all ripuvad sibulapatsid, süüa lõunat, mida mujal Eestis ei saa, ja vaadata palvemaju, kus pole kellasid ega preestreid. Üks päev Tartust on täpselt paras. Kaks oleks luksus, kui sa just rattaga ei sõida.
09:00-11:00: Tartust Alatskivile
Lahku Tartust kell 09:00 mööda maanteed 43 Kallaste suunas. See on 40 kilomeetrit lauget põllumaad ja 45 minutit sõitu. Esimene peatus on Alatskivi loss, 1880. aastate valge neogooti hoone, mille omanik ehitas Balmorali koopiaks, sest oli seda näinud ja see meeldis talle. Pilet maksab umbes €8, interjöörid on taastatud pisut lavaliseks viktoriaanlikuks ja tagune park on tasuta ning hea kahekümneks minutiks jalutamiseks. Suvel avatud iga päev, novembrist märtsini vähendatud päevadel – kontrolli enne talvist sõitu.
Viie minuti kaugusel külas on Juhan Liivi muuseum pisikeses talumajas, kus üks maa armastatumaid luuletajaid kasvas üles vaesuses ja haigustes. Külastus võtab viisteist minutit ja maksab paar eurot, aga on oma koha ära teeninud: Liivi read järvest ja tuulest on pooltel piirkonna siltidel. Tee mõlemad kella 11:00-ks, sõida siis Nina juures kaldale ja hakka mööda vett lõuna poole liikuma.
11:00-13:00: Nina, Kolkja ja palvemajad
Nina on esimene tõeline rannaküla – tuletornikujuline endine kirikutorn ja vaade avaveele, mis vaiksel juunihommikul näeb välja nagu meri. Sibulamüüjad seavad lauad eesaedadesse augustist oktoobrini; €3-4 eest saab patsi, mida sa lennukiga läbi tolli ei vii, nii et söö need ära. Siit edasi lõunasse Kolkjasse, vanausuliste küladest suurimasse, kus on väike vanausuliste elu muuseum – ikoonid, messingristid, samovarikogu ja rõivad, umbes €4, peavad üleval vabatahtlikud, hooajaväliselt mõnel argipäeval suletud.
Küsi, kas saab vaadata molenna ehk vanausuliste palvemaja sisemust – Kolkjas, Varnjas ja Rajal on kõigil oma. Seal pole istmeid, orelit ega preestreid; lauldakse saateta ja ikoonisein on tihe. Riietu tagasihoidlikult, naised katavad pea, ja ära pildista luba küsimata. Ka väljastpoolt seletavad need madalad plekk-katustega puumajad väikeste tornidega asustusmustrit paremini kui ükski infotahvel.
13:00-14:30: lõuna, mis ongi kogu mõte
Kolkjas ja Varnjas asuvad need järveäärsed kohvikud, mis tee kuulsaks tegid, ja menüü kõigub vähe: praetud või suitsutatud järvekala, enamasti koha, latikas või pisike tint, sibulasupp või sibulasalat, keedukartul tilliga, must leib ja samovaritee moosiga. Täislõuna maksab €14-22 inimese kohta, mis Eesti maakoha kohta pole odav, aga kala on tulnud veest maja ees. Portsjonid on suured ja kalas on luud; keegi selle pärast vabandust ei palu.
Broneeri suvistel nädalavahetustel ja riigipühadel ette – need on kaheteistkümne lauaga saalid ja Tartust jõuavad kohale ka bussigrupid. Hooajaväliselt helista enne sõitu: mõni on novembrist märtsini avatud vaid reedest pühapäevani. Kui kõik on kinni, on Mustvees lihtne linnakohvik ja Kallastel pood, kus müüakse suitsukala kaalu järgi, umbes €12-16 kilo, mis koos leiva ja tomatitega rannas on vaieldamatult isegi parem eine.
14:30-17:00: Kallaste pank, Raja ja Mustvee
Sõida põhja poole Kallastele, väikelinna, mille kogu au seisneb kuni umbes kümne meetri kõrguses devoni punase liivakivi seinas, mis kulgeb mööda kallast ja millesse kaldapääsukesed on urud puurinud. Jalgtee panga all võtab kakskümmend minutit; kõrval olev rand on liivane ja madal ning ujumiskõlblik juuni lõpust, kui Peipsi soojeneb 20-22°C-ni kiiremini kui meri. Seal on veel paadisadam, sõjamälestusmärk ja mitte palju muud, mis ongi osa võlust.
Kümme kilomeetrit põhja pool on Rajal kauneim palvemaja, ehitatud 1880. aastatel, ja see oli Eesti vanausuliste ikoonimaali keskus. Lõpeta Mustvees, tee põhjapoolses otspunktis: umbes 1300 elanikuga linnas mahub mõnesaja meetri sisse viis kirikut – õigeusu, vanausuliste, luteri, baptisti ja veel üks. Jaluta järvesillale, vaata itta neljakümne kilomeetri avavee poole ja otsusta siis, kas sõidad tagasi või jääd ööseks.
Kui jääd ööseks: kuhu ja mis hinnaga
Ööbimisvõimalused kaldal on külalistemajad, taluload ja väikesed kämpingud, mitte hotellid: arvesta €50-80 kahesele toale hommikusöögiga Kolkjas, Varnjas või Nina-Kallaste lõigul ning €25-40 veevärgita kämpingumajakesele. Mitu kohta pakub järveäärset sauna €25-40 tunnist, mis pärast päeva autos on rohkem väärt kui suurem tuba. Kõik sillaga kohad saavad juuli nädalavahetusteks täis juba maiks.
Alternatiiv on käsitleda marsruuti Tartu päevareisina, mida enamik inimesi peakski tegema. Tartus maksab kahene tuba vanalinnas €70-110 ja Karlova ning Supilinna poole €55-80, valik on kordades laiem ja õhtusöögi saad korralikus restoranis, mitte ei looda, et külakohvik on lahti. Maga Tartus, sõida kallast mööda, ole kella 19:00-ks tagasi. Kallastelt Tartusse on 50 minutit.
Rattaga või bussiga
Rannatee on tasane, vaikne ja asfalteeritud Varnjast Mustveeni, mis teeb sellest ühe kergema pika rattapäeva Eestis: umbes 60 kilomeetrit ühes suunas peaaegu tõusudeta ja järv kogu aeg paremal käel. Rattarent Tartus maksab €15-25 päev. Ainus tõeline vaenlane on tuul – tugev idatuul järvelt poolitab su kiiruse. Kombineeri Tartu-Alatskivi bussiga, mis võtab rattad peale, kui ruumi on, ja sõida ühes suunas.
Ainult bussiga on raskem, aga mitte võimatu: Tartu-Kallaste-Mustvee liinid käivad mitu korda päevas, Kallastele umbes 70-90 minutit ja €4-6. See annab pangad, jalutuskäigu ja võib-olla ka kalalõuna, aga Varnja-Kolkja otsa teenindab vaid paar bussi ja sa jälgid pidevalt kella. Kui autot pole ja tahad tervet marsruuti, on aus vastus liituda Tartust väljuva päevaretkega või jagada taksot.
Hooaeg ja mida vahele jätta
August ja september on tipp: sibulad on väljas, vesi veel soe ja kalasuitsuahjud töötavad. Mai ja juuni on rohelised ning tühjad. Talv on tõesti seda väärt, kui järv jäätub – kohalikud sõidavad ja kalastavad jääl, vahel avatakse ametlik jäätee Piirissaarele ja lumine küla on erakordne –, aga pooled kohvikud ja muuseumid on kinni, nii et kontrolli iga peatust ette. Märts halli jää ja poriga on ainus kuu, mida vältida.
Jäta Piirissaar vahele, kui sul pole täit teist päeva: saarele on Laaksaarest kaks tundi paadisõitu, väljumisi on hõredalt ja ilma muutudes jääd sinna ööseks. Jäta vahele ka kiusatus sõita samal päeval Mustveest põhja poole Kauksi suunas – põhjaranniku liivarannad on toredad, aga see on eraldi reis, mis sobib paremini kokku Ida-Virumaaga. Lõpeta Mustvees ja pööra ümber.
Hea teada
Korduma kippuvad küsimused
Kas külades tuleb vene keelt osata?
Ei. Vanemad elanikud räägivad esmalt vene ja siis eesti keelt ning poemüüjad vahetavad keelt kergesti; nooremad ja kohvikutöötajad saavad hakkama inglise keeles. Muuseumisildid on tavaliselt eesti, vene ja inglise keeles. Tervitus kummas tahes keeles võetakse soojalt vastu ja väikesed sularahatähed kuluvad külaputkades endiselt ära.
Kas Peipsis saab ujuda?
Jah, juuni lõpust augusti lõpuni. Järv on kalda ääres madal, Kallastel, Kauksis ja Ninal liivane ning kuumal juulil soojeneb 20-22°C-ni – tavaliselt kraadi või paar soojem kui Läänemeri. Pärast pikka kuuma ja tuulevaikset perioodi vaata enne ujumist kohalikke sinivetikahoiatusi.
Kui lähedal on Vene piir ja kas see loeb?
Piir jookseb keset järve, nii et sellel marsruudil ei satu sa sellele kunagi käeulatusse. See loeb vaid selle poolest, et vastaskallas, mida näed, on teine riik. Võta kaasa isikut tõendav dokument, ära lase paate avavee suunas vette ilma reegleid teadmata ja arvesta, et külades võib aeg-ajalt näha piirivalve autot.
Kas üks päev on kogu marsruudi jaoks piisav?
Autoga variandi puhul jah – 60 kilomeetrit kallast ja kuus peatust mahuvad mugavalt üheksasse tundi koos pika lõunaga. Kui tahad rattaga sõita, lisa öö Kolkjas või Varnjas; kui tahad ka Piirissaart, on vaja kaht päeva ja ilmavaru.
Head teha on äri: iga broneering Estonia Destinationsi kaudu rahastab ühe kinnitatud tonni süsiniku sidumist — sama tuba, sama hind, ilma juurdehindluseta.
Otsi hotelle